Friday 27 November 2009

Timór-Leste atu Debe: Lojika ka La’e?


Tanba sa Timór-Leste tenki ba debe?

Informasaun baziku no analize husi La'o Hamutuk

27 Novembru 2009

Timór-Leste atu Debe: Lojika ka La’e?

Durante fulan hira ikus ne'e iha 2009, Governu Timór-Leste hahú asaun lejislativa, diplomatiku no finansial atu lori nasaun ne’e atu debe osan hosi governu no instituisaun husi rai li’ur. La’o Hamutuk fiar katak ida ne’e sei lori risku boot ba nasaun, liu-liu ba jerasaun futuru. Ami oferese ligasaun no analisa hirak ne'e atu ajuda asegura katak desizaun tenki foti ho informasaun ne’ebé kompletu.

Konteudu

*Observasaun
* Lei Orsamentu no Jestaun Finanséru
* Selu Fali Tusan husi Rendimentu Petróleu
*Orsamentu Estadu 2010
* Presaun atu ba Debe
* Memorandu de Intendementu no negosiasaun ho Portugal
* Debe husi Xina
* Posibilidade seluk tan

Observasaun

Povo iha nasaun ladauk dezenvolvido barak hatene ona husi sira nia laran-tauk no terus katak, governu hirak ne’ebé uluk ukun, asina kontratu atu uza fundu Públiku nian hodi lori selu tusan. Wainhira estadu labele fó asistensia sosiais ba sidadaun sira, iha tempu hanesan, osan semo sai husi sira nia nasaun ba governu iha nasaun seluk nian ka instituisaun finanseiru internasonal. Tusan, dala barak fó benefisiu ba ema riku sira deit ka kompania husi nasaun seluk, no falha atu suporta povo, ka atu dezenvolve ekonomia nasaun nian. Maski tusan ho ninia funan ne’ebe “concessional” (katak nia tusan menus liu kompara ho valor iha merkadu), obrigasaun legal atu selu fali osan inan antes atu gasta ba nessesidade rai laran, dala barak hamukit ema tanba la iha saude, edukasaun no seguransa. Ida ne’e resulta “Crize Tusan” ne’ebé akontese durante dekade 1990s nia rohan. Maski tusan balu kansela, no mos refórma balu, maibé perigu basicu no injustisa ekonomia nian existe nafatin. Povo kiak sira nia jerasaun iha futuru oin mai mak sei iha obrigasaun atu selu fali osan hirak ne’e tan de’it benefisiu politiku no finanséru jerasaun agora nian ne’ebé mak halo desizaun.

Maski Timór-Leste iha sorte di’ak tanba hahú moris hanesan estadu soberanía ho laiha debe ba ema seluk, nasaun ida ne'e hetan encourajamentu atu debe iha tinan 2004 atu lori taka kuak entre rendimentu husi mina nian no nesesidade ba gasta publiku. Primeiru Ministru iha tempu ne’e reziste presaun hirak ne’e, no ikus mai “kuak” ida ne’e nunka mosu.

Ohin loron, Governu planu hela atu impresta osan hodi realiza governu nia mehi sira, hanesan estrada boot, airportu, no sentral eletrisidade. Maski projeitu boot hirak ne’ebé kompania husi rai li’ur mak sei harií ne’e bele halo ita nia na’i ulun sira orgulho, laiha koneksaun milagre entre hari projeitu boot sira ne’e ho haforsa ekonomia lokal Timór-Leste nian.

Nasaun ne’ebé dependente ba petróleum hanesan Timór-Leste, iha posibilidade boot atu debe wainhira estadu simu ona osan lahoo esforso maka’as ka planu ne’ebé di’ak. Maibé sira kria mos perigu, wainhira rendimentu husi petróleu komesa tun, iha tempu hanesan, tusan komesa selu fali ona. Wainhira Timór-Leste nia rendimentu husi mina hotu iha tinan 15 nia laran, no Timór-Leste tenki selu fila fali tusan, ita nia oan no bei oan sira mak sei sofre husi konsekuensia hirak ne’e.

Reportajem ho titlu Drilling into Debt: An Investigation into the Relationship Between Debt and Oil (download executive summary or full report (1MB)) (Borus ba Tusan: Investigasaun ida iha Relasaun Entre Tusan no Mina), publika husi organizasaun Oil Change International iha tinan 2005, diskuti kona ba oinsa risku no konsekuensia hirak ne’e afeita ba nasaun seluk. Timór-Leste tenki aprende husi esperiensia la di’ak hirak ne’e.

Lei Orsamentu no Jestaun Finanséru

Iha loron 21 fulan Outubru 2009, Timór-Leste publika Lei Orsamentu no Management Finanséru (Port. or English). Lei No.13/2009 ne’e troka regulamentu UNTAET No.2001/13 ne’ebé defini ona prosesu orsamentu durante tinan walu ikus mai neé. Regulasaun UNTAET la autoriza Timór-Leste atu debe, tanba UNTAET lakohi atu husik hela responsabilidade ba estadu independente iha futuru mai ho tusan husi administrasaun transitorio nian. Maibé, iha lei foun, artigu 20 descreve kona ba oinsa estadu bele debe, no artigu 21 kria prosesu para oinsa atu fo imprestimu ba povo ka negosiante sira.

Wainhira proposta lei ne’e sei debate hela iha Parlementu, La’o Hamutuk no ONG seluk sujere atu hadi’a lei ne’e. Relasiona ho debe, maski maioria ami nia sugestasaun la inklui iha lei ne’e; ONG sira hato’o rekomendasaun hirak tuir mai ne’e:


1. Razaun fundamental hosi Governu hodi halo imprestimo. Atualmente Timor-Leste iha rendimentu Minarai nian besik Biliaun US$5. Ami suzere atu Governu presiza halo esplikasaun ba razaun fundamental atu halo imprestimo tamba iha lei neé iha deit mak oinsa atu hetan imprestimo no no oinsa atu jere deve neé ba orsamento jeral estadu nian. Ho razaun katak situasaun Timor-Leste nian agora seidauk nesesariu ba Timor-Leste atu halo qualquer imprestimos ba instituisaun Finanseiru internasional ka nasaun ruma. Ami mos rekomenda ba Parlamentu Nasional ne'ebe iha direitu no knar fiskalizasaun no monitorizasaun nian atu tenke diskuti, hatene no ratifika akordu ba debe entre Governu ho instituisaun finanseiru ka nasaun ruma, kondisaun atu debe no selu tusan nian, limitasaun ba montante atu debe, kapasidade ba selu tusan no sa konsekuensia mak Timor-Leste sei hetan wainhira Timor-Leste la selu.


2. Kapasidade atu selu fila fali tusan, no fonte rendimentu hodi selu tusan nian. Nasaun barak hosi nasaun terseiru mundu nian mak monu ba krize finansial nian, tamba deit laiha kapasidade atu selu tusan, tamba osan imprestimo nian nebe’e sira hetan la utiliza atu dezenvolve ba seitor dezenvolvimentu ne’ebe sustentavel no bele fo fila retornu. Parlamentu Nasional bele ezije atu Governu tenke hatudu nia jestaun atu selu tusan ida ne’e hodi nune la bele fo todan ba jerasaun futuru. Governu mos tenke hatudu resultadu ezekusaun Orsamentu Estadu nian durante ne’e investe hela iha seitor dezenvolvimentu nebe’e sustentavel no iha retornu nebe’e diak, kondisaun ba utilizasaun osan no indikador real ba implementasaun programa dezenvolvimentu nian atu nune labele lori Timor-Leste monu ba iha malisan rekursu no ho tusan naruk nia laran.


3. Fundu minarai la bele sai garantia ba debe. Lei ne'e la temin kona ba rekursu ne'ebe mak atu uza ba hodi selu tusan. Iha Artigo 20 Lei Fundu Petroleu nian mensiona katak la bele uza rendementu petrolifeiru sai siguransa ba deve. Ho lei ida ne’e ( Lei Orçamentu e Gestão Financeira) karik uza Fundu Petroleu nian atu sai garantia ba deve, sei hafraku lei fundu petroliu rasik. Lei ida ne’e mos la fo intensaun diak ba transparansia no konsultasaun publiku. Ami suzere atu iha lei ida neé bele tuir Lei Fundu Petrolum ne'ebe estabelese ona hodi nune’e bele haforsa liu transparansia no akuntabilidade ba utilizasaun rendimentu petroleum nian tamba wainhira lei orsamentu no gestaun finanseiru nian la tuir Lei Fundu Petroleu nian sei hamosu konfuzaun legal ba Timor-Leste, aumenta instabilidade instituisional no loke dalan ba polemiku politiku no kazu ba Tribunal.


4. Artigo 20 (Imprestimos), Ami rekomenda ba Parlamentu atu uza nia kompetensia katak atu Parlamentu tenke iha direitu hodi hatene no aprova akordu ba debe nian, kondisaun atu ba debe no oinsa atu selu , orariu atu selu ka estimatizasaun ba selu tusan nian. Ami suzere atu Parlamentu Nasional bele elimina artigo ida ne’e, ho razaun Timor-Leste sei iha fontes rendimento ne'ebe sufisiente ba finansiamentu estado nian.

Wainhira proposta Lei Orsamentu no Jestaun Finanséru sei diskuti hela, Banku Mundial prepara komparasaun ida entre lei ne’e ho regulasaun UNTAET (Ingles). Wainhira lei ne’e besik atu aplika ona, FMI hakerek sumario ida (Ingles) kona ba parte importante husi lei ne’e. Laiha ida husi dokumentu rua ne’e mak sirkula ba publiku; La’o Hamutuk fahe dokumentu rua ne’e atu ajuda povo hod bele komprende implikasaun husi regulasaun foun ne’e.

VERSAUN KOMPLETU BA SANI IHA WEBSITE LAO HAMUTUK NIAN IHA NEE:

http://www.laohamutuk.org/econ/debt/09BorrowingTe.htm

2 comments:

  1. Kestaun DEBE ne'e laos buat aat ida, Exemplo barak hatudu katak ema barak sai riku tamba DEBE. Iha lian bahasa karik dehan " ada hutang baik dan ada hutang buruk" neduni depende ba nain ulun sira atu deside ida nebe mak diak ba Povo Timor Leste..

    ReplyDelete
  2. Atu debe presija hare mos ba:

    -Kapasidade gestaun husi parte nebe atu debe.
    -Objektivu husi debe ne'e rasik.
    -Kapasidade husi Estado nebe debe iha ka lae hodi selu fila fali osan nebe debe.
    -Transparensia iha informasaun ba publiku iha gestaun konaba osan nebe debe no impaktu positivu husi osan debe nian ba ema hotu iha nasaun nia laran.
    -Antes atu debe tenki mos importante tebes hodi estabelese kultura forte anti korupsaun iha sosiedade nia laran. Atu nunee evita maldisaun ba nasaun ho hamosu kuak bot nebe hafahe ema kiak barak ho ema riku lubuk ida iha poder ka ukun estado nian nebe moris husi naok osan ema hotu nian ka publiku nian.

    ReplyDelete