Friday 27 November 2009

Indikadores saude iha Timor Leste tuir AMP nia hare.



Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus i Portavoz Ofisiál

Governu Timor-Leste, Ágio Pereira

Novembru 25, 2009

Díli, Timor-Leste


Indikadores Saúde nian hatudu progresu di’ak iha Timor-Leste


Semana ne’e, Governu prepara hela atu ba defende orsamentu iha debates spesiálidade,

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus nota katak “Informasaun mak linha ministérius siraaprezenta hatudu katak to’o oras ne’e osan ne’ebé mak Governu gasta hodi dezenvolve ita nia Nasaun hetan duni rezultadus diak, i kontribui tebes ba mudansa iha Timor-oan sira nia moris”.

Buat ida mak positivu tebes, no importante lós ba ita nia povu mak sáude, no ita hare daudaun progresu di’ak hatudu iha ita nia indikadores saúde nian. Governu ne’ebé lidera husi Xanana Gusmão ninia púlitika sosiál iha kombinasaun forte ho visaun estratéjiku Ministériu Saúde nian fó biban diak ba ita hodi haré buat ida importante tebes iha ita nia responsabilidades tomak atu asegura ita nia cidadaun sira hodi bele hetan tratamentus saúde ida ke kapás liu no konsistente.”


Indikadores Saúde iha 2008/2009

• Reduz ona mortalidade infantil husi 90/1000 (2004) ba 60/1000 iha (2008/2009);

• Mortalidade labarik tinan lima ba kraik reduz ona husi 130/1000 (2004) ba 83/1000

(2008/2009);

• Mortalidade labarik kausa husi malária reduz ona husi 400/1000 (2004) ba

275/1000 (2008/2009);

• TB reduz ona husi 789/100,000 ba 447/100,000 ne’ebé besik ona husi Objetivus

Dezenvolvimentu Milénium nian;

• Hamenus ona taxa fertilidade husi 7.8% (2004) ba 7% (2008/2009);

• Hamenus ona taxa mortalidade inan sira husi 660/100,000 (2004) ba 450/100,000

(2008/2009);

• Moras lepra besik lakon kompletamente ona iha Timor-Leste.


Ministru Saúde Dr. Nelson Martins konsidera katak progresu jerál iha indikadores saúde nian sae tamba realaciona ho servisu desentralisazaun saúde nian ne’ebé hala’o hela. Tempo agora atu fo atensaun makás liutan hodi asegura atendimentu servisu saúde nian ho kualidade i aksessu diak liután iha distritus hotu-hotu; liu-liu atensaun ba áreas rurais.

Liu husi veikulus multi-funsoens ne’ebé agora Governu sosa, servisus saúde iha Distritus bele hala’o sira nia servisu lalais no efisiente liutan ba pasientes vulnerável sira. Ho aksesus bo’ot liu tan ba fasilidades saúde nian, númeru pasiente mak tuir ona tratamentu sae daudaun ona i hasae mós konsiensia kona-ba tópiku saúde públiku nian.

Em jerál, planu estratéjiku ba Sistema Kuidado Saude Nasionál hatur ona mekanismu ida ba sektor dezenvolvimentu, projetos obras kapital iha 2009 no 2010 mos sei kontribui makás hodi aumenta aksesu ba atendimentus servisus saúde nian.

-HOTU-



Atu hetan informasaun liutan favor kontaktu:

Ágio Pereira +670 723 0011

E-mail: agiopereira@ cdm.gov.tl

No comments:

Post a Comment