Sunday 11 July 2010

Loron Nasionál Timor-Leste nian iha Expo 2010, Xangai, Xina


Loron Nasionál Timor-Leste nian iha Expo 2010, Xangai, Xina

Iha 2010-07-13
Loron Nasionál Timor-Leste nian iha Expo 2010, Xangai, hahú ho delegasaun Embot timór-oan sira to’o iha sentru espozisaun mundiáll, hodi loke Serimónia Ofisiál hasa’e Bandeira Nasionál Timor-Leste no Inu Nasionál ne’ebé Banda Militár Xangai nian mak dere.

Hosi atividade hirak ne’ebé hein atu hala’o mak, Koreografia Nasionál Múzika nian, Knananuk no Tebe Timór nian, ne’ebé mak sei hato’o hosi nonoi-ho-nonó oan sira hosi Lensu Mutin Suai, Timor Furak, Lezeaval no Lahane Group no atu simu klibur ida hosi “Bainaka Espesiál sira” – Labarik Xina-oan besik na’in 60 ho otas eskola nian to’o otas 12, mak sei vizita Pavillaun Timór nian no sira sei asisti espetákulu Multimédia nian.

Friday 27 November 2009

Timór-Leste atu Debe: Lojika ka La’e?


Tanba sa Timór-Leste tenki ba debe?

Informasaun baziku no analize husi La'o Hamutuk

27 Novembru 2009

Timór-Leste atu Debe: Lojika ka La’e?

Durante fulan hira ikus ne'e iha 2009, Governu Timór-Leste hahú asaun lejislativa, diplomatiku no finansial atu lori nasaun ne’e atu debe osan hosi governu no instituisaun husi rai li’ur. La’o Hamutuk fiar katak ida ne’e sei lori risku boot ba nasaun, liu-liu ba jerasaun futuru. Ami oferese ligasaun no analisa hirak ne'e atu ajuda asegura katak desizaun tenki foti ho informasaun ne’ebé kompletu.

Konteudu

*Observasaun
* Lei Orsamentu no Jestaun Finanséru
* Selu Fali Tusan husi Rendimentu Petróleu
*Orsamentu Estadu 2010
* Presaun atu ba Debe
* Memorandu de Intendementu no negosiasaun ho Portugal
* Debe husi Xina
* Posibilidade seluk tan

Observasaun

Povo iha nasaun ladauk dezenvolvido barak hatene ona husi sira nia laran-tauk no terus katak, governu hirak ne’ebé uluk ukun, asina kontratu atu uza fundu Públiku nian hodi lori selu tusan. Wainhira estadu labele fó asistensia sosiais ba sidadaun sira, iha tempu hanesan, osan semo sai husi sira nia nasaun ba governu iha nasaun seluk nian ka instituisaun finanseiru internasonal. Tusan, dala barak fó benefisiu ba ema riku sira deit ka kompania husi nasaun seluk, no falha atu suporta povo, ka atu dezenvolve ekonomia nasaun nian. Maski tusan ho ninia funan ne’ebe “concessional” (katak nia tusan menus liu kompara ho valor iha merkadu), obrigasaun legal atu selu fali osan inan antes atu gasta ba nessesidade rai laran, dala barak hamukit ema tanba la iha saude, edukasaun no seguransa. Ida ne’e resulta “Crize Tusan” ne’ebé akontese durante dekade 1990s nia rohan. Maski tusan balu kansela, no mos refórma balu, maibé perigu basicu no injustisa ekonomia nian existe nafatin. Povo kiak sira nia jerasaun iha futuru oin mai mak sei iha obrigasaun atu selu fali osan hirak ne’e tan de’it benefisiu politiku no finanséru jerasaun agora nian ne’ebé mak halo desizaun.

Maski Timór-Leste iha sorte di’ak tanba hahú moris hanesan estadu soberanía ho laiha debe ba ema seluk, nasaun ida ne'e hetan encourajamentu atu debe iha tinan 2004 atu lori taka kuak entre rendimentu husi mina nian no nesesidade ba gasta publiku. Primeiru Ministru iha tempu ne’e reziste presaun hirak ne’e, no ikus mai “kuak” ida ne’e nunka mosu.

Ohin loron, Governu planu hela atu impresta osan hodi realiza governu nia mehi sira, hanesan estrada boot, airportu, no sentral eletrisidade. Maski projeitu boot hirak ne’ebé kompania husi rai li’ur mak sei harií ne’e bele halo ita nia na’i ulun sira orgulho, laiha koneksaun milagre entre hari projeitu boot sira ne’e ho haforsa ekonomia lokal Timór-Leste nian.

Nasaun ne’ebé dependente ba petróleum hanesan Timór-Leste, iha posibilidade boot atu debe wainhira estadu simu ona osan lahoo esforso maka’as ka planu ne’ebé di’ak. Maibé sira kria mos perigu, wainhira rendimentu husi petróleu komesa tun, iha tempu hanesan, tusan komesa selu fali ona. Wainhira Timór-Leste nia rendimentu husi mina hotu iha tinan 15 nia laran, no Timór-Leste tenki selu fila fali tusan, ita nia oan no bei oan sira mak sei sofre husi konsekuensia hirak ne’e.

Reportajem ho titlu Drilling into Debt: An Investigation into the Relationship Between Debt and Oil (download executive summary or full report (1MB)) (Borus ba Tusan: Investigasaun ida iha Relasaun Entre Tusan no Mina), publika husi organizasaun Oil Change International iha tinan 2005, diskuti kona ba oinsa risku no konsekuensia hirak ne’e afeita ba nasaun seluk. Timór-Leste tenki aprende husi esperiensia la di’ak hirak ne’e.

Lei Orsamentu no Jestaun Finanséru

Iha loron 21 fulan Outubru 2009, Timór-Leste publika Lei Orsamentu no Management Finanséru (Port. or English). Lei No.13/2009 ne’e troka regulamentu UNTAET No.2001/13 ne’ebé defini ona prosesu orsamentu durante tinan walu ikus mai neé. Regulasaun UNTAET la autoriza Timór-Leste atu debe, tanba UNTAET lakohi atu husik hela responsabilidade ba estadu independente iha futuru mai ho tusan husi administrasaun transitorio nian. Maibé, iha lei foun, artigu 20 descreve kona ba oinsa estadu bele debe, no artigu 21 kria prosesu para oinsa atu fo imprestimu ba povo ka negosiante sira.

Wainhira proposta lei ne’e sei debate hela iha Parlementu, La’o Hamutuk no ONG seluk sujere atu hadi’a lei ne’e. Relasiona ho debe, maski maioria ami nia sugestasaun la inklui iha lei ne’e; ONG sira hato’o rekomendasaun hirak tuir mai ne’e:


1. Razaun fundamental hosi Governu hodi halo imprestimo. Atualmente Timor-Leste iha rendimentu Minarai nian besik Biliaun US$5. Ami suzere atu Governu presiza halo esplikasaun ba razaun fundamental atu halo imprestimo tamba iha lei neé iha deit mak oinsa atu hetan imprestimo no no oinsa atu jere deve neé ba orsamento jeral estadu nian. Ho razaun katak situasaun Timor-Leste nian agora seidauk nesesariu ba Timor-Leste atu halo qualquer imprestimos ba instituisaun Finanseiru internasional ka nasaun ruma. Ami mos rekomenda ba Parlamentu Nasional ne'ebe iha direitu no knar fiskalizasaun no monitorizasaun nian atu tenke diskuti, hatene no ratifika akordu ba debe entre Governu ho instituisaun finanseiru ka nasaun ruma, kondisaun atu debe no selu tusan nian, limitasaun ba montante atu debe, kapasidade ba selu tusan no sa konsekuensia mak Timor-Leste sei hetan wainhira Timor-Leste la selu.


2. Kapasidade atu selu fila fali tusan, no fonte rendimentu hodi selu tusan nian. Nasaun barak hosi nasaun terseiru mundu nian mak monu ba krize finansial nian, tamba deit laiha kapasidade atu selu tusan, tamba osan imprestimo nian nebe’e sira hetan la utiliza atu dezenvolve ba seitor dezenvolvimentu ne’ebe sustentavel no bele fo fila retornu. Parlamentu Nasional bele ezije atu Governu tenke hatudu nia jestaun atu selu tusan ida ne’e hodi nune la bele fo todan ba jerasaun futuru. Governu mos tenke hatudu resultadu ezekusaun Orsamentu Estadu nian durante ne’e investe hela iha seitor dezenvolvimentu nebe’e sustentavel no iha retornu nebe’e diak, kondisaun ba utilizasaun osan no indikador real ba implementasaun programa dezenvolvimentu nian atu nune labele lori Timor-Leste monu ba iha malisan rekursu no ho tusan naruk nia laran.


3. Fundu minarai la bele sai garantia ba debe. Lei ne'e la temin kona ba rekursu ne'ebe mak atu uza ba hodi selu tusan. Iha Artigo 20 Lei Fundu Petroleu nian mensiona katak la bele uza rendementu petrolifeiru sai siguransa ba deve. Ho lei ida ne’e ( Lei Orçamentu e Gestão Financeira) karik uza Fundu Petroleu nian atu sai garantia ba deve, sei hafraku lei fundu petroliu rasik. Lei ida ne’e mos la fo intensaun diak ba transparansia no konsultasaun publiku. Ami suzere atu iha lei ida neé bele tuir Lei Fundu Petrolum ne'ebe estabelese ona hodi nune’e bele haforsa liu transparansia no akuntabilidade ba utilizasaun rendimentu petroleum nian tamba wainhira lei orsamentu no gestaun finanseiru nian la tuir Lei Fundu Petroleu nian sei hamosu konfuzaun legal ba Timor-Leste, aumenta instabilidade instituisional no loke dalan ba polemiku politiku no kazu ba Tribunal.


4. Artigo 20 (Imprestimos), Ami rekomenda ba Parlamentu atu uza nia kompetensia katak atu Parlamentu tenke iha direitu hodi hatene no aprova akordu ba debe nian, kondisaun atu ba debe no oinsa atu selu , orariu atu selu ka estimatizasaun ba selu tusan nian. Ami suzere atu Parlamentu Nasional bele elimina artigo ida ne’e, ho razaun Timor-Leste sei iha fontes rendimento ne'ebe sufisiente ba finansiamentu estado nian.

Wainhira proposta Lei Orsamentu no Jestaun Finanséru sei diskuti hela, Banku Mundial prepara komparasaun ida entre lei ne’e ho regulasaun UNTAET (Ingles). Wainhira lei ne’e besik atu aplika ona, FMI hakerek sumario ida (Ingles) kona ba parte importante husi lei ne’e. Laiha ida husi dokumentu rua ne’e mak sirkula ba publiku; La’o Hamutuk fahe dokumentu rua ne’e atu ajuda povo hod bele komprende implikasaun husi regulasaun foun ne’e.

VERSAUN KOMPLETU BA SANI IHA WEBSITE LAO HAMUTUK NIAN IHA NEE:

http://www.laohamutuk.org/econ/debt/09BorrowingTe.htm

Indikadores saude iha Timor Leste tuir AMP nia hare.



Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus i Portavoz Ofisiál

Governu Timor-Leste, Ágio Pereira

Novembru 25, 2009

Díli, Timor-Leste


Indikadores Saúde nian hatudu progresu di’ak iha Timor-Leste


Semana ne’e, Governu prepara hela atu ba defende orsamentu iha debates spesiálidade,

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus nota katak “Informasaun mak linha ministérius siraaprezenta hatudu katak to’o oras ne’e osan ne’ebé mak Governu gasta hodi dezenvolve ita nia Nasaun hetan duni rezultadus diak, i kontribui tebes ba mudansa iha Timor-oan sira nia moris”.

Buat ida mak positivu tebes, no importante lós ba ita nia povu mak sáude, no ita hare daudaun progresu di’ak hatudu iha ita nia indikadores saúde nian. Governu ne’ebé lidera husi Xanana Gusmão ninia púlitika sosiál iha kombinasaun forte ho visaun estratéjiku Ministériu Saúde nian fó biban diak ba ita hodi haré buat ida importante tebes iha ita nia responsabilidades tomak atu asegura ita nia cidadaun sira hodi bele hetan tratamentus saúde ida ke kapás liu no konsistente.”


Indikadores Saúde iha 2008/2009

• Reduz ona mortalidade infantil husi 90/1000 (2004) ba 60/1000 iha (2008/2009);

• Mortalidade labarik tinan lima ba kraik reduz ona husi 130/1000 (2004) ba 83/1000

(2008/2009);

• Mortalidade labarik kausa husi malária reduz ona husi 400/1000 (2004) ba

275/1000 (2008/2009);

• TB reduz ona husi 789/100,000 ba 447/100,000 ne’ebé besik ona husi Objetivus

Dezenvolvimentu Milénium nian;

• Hamenus ona taxa fertilidade husi 7.8% (2004) ba 7% (2008/2009);

• Hamenus ona taxa mortalidade inan sira husi 660/100,000 (2004) ba 450/100,000

(2008/2009);

• Moras lepra besik lakon kompletamente ona iha Timor-Leste.


Ministru Saúde Dr. Nelson Martins konsidera katak progresu jerál iha indikadores saúde nian sae tamba realaciona ho servisu desentralisazaun saúde nian ne’ebé hala’o hela. Tempo agora atu fo atensaun makás liutan hodi asegura atendimentu servisu saúde nian ho kualidade i aksessu diak liután iha distritus hotu-hotu; liu-liu atensaun ba áreas rurais.

Liu husi veikulus multi-funsoens ne’ebé agora Governu sosa, servisus saúde iha Distritus bele hala’o sira nia servisu lalais no efisiente liutan ba pasientes vulnerável sira. Ho aksesus bo’ot liu tan ba fasilidades saúde nian, númeru pasiente mak tuir ona tratamentu sae daudaun ona i hasae mós konsiensia kona-ba tópiku saúde públiku nian.

Em jerál, planu estratéjiku ba Sistema Kuidado Saude Nasionál hatur ona mekanismu ida ba sektor dezenvolvimentu, projetos obras kapital iha 2009 no 2010 mos sei kontribui makás hodi aumenta aksesu ba atendimentus servisus saúde nian.

-HOTU-



Atu hetan informasaun liutan favor kontaktu:

Ágio Pereira +670 723 0011

E-mail: agiopereira@ cdm.gov.tl

Monday 23 November 2009

Zelofatuk boot besik 100 nakfera mai Nova Zelandia




Tema: Nakmanas Global (Global warming),Assuntus sira Husi Mudansa Klimatika (Climate Change Issues).

Segunda Nov 23, 2:09 Dader ET

SYDNEY (AFP) - Liu 100, no iha posibilidade besik atus ba atus, Zelofatuk Boot barak( icebergs) Antartika nian maka namlele dadaun mai Nova Zelandia iha eventu raru ida nebe hamosu kedas avizu ba Roahi sira, haktuir ofisial sira iha Segunda nee.

Sientista ida husi Divizaun Glasiologista Antartika Australia nian hatete katak Zelofatuk pedasu boot lubuk ida, nebe konsege detekta liu husi fotografia satelite, namlele liu tiha ona Ilha sira Auckland nian no sira namlele dadaun ona ba Ilha boot Sul neba, besik kilometrus 450 iha nordeste.

Sientista Neal Young fo'o sai katak hare ona zelofatuk boot nebe hamutuk liu 100 -- balu sukat ho luan husi sorin ba sorin hamutuk metrus 200 -- maka rabat malu hanesan ida deit, sai hanesan indikasaun katak bele iha tan atus ba atus.

Nia hateten katak sira nee hanesan restu boot husi foho zelo nian nebe hakfahe an husi Antartika wainhira temperatura anin no tasi sae makaas tamba Nakmanas Global (global warming).

"Sira nee hotu mai husi ida nebe boot liu, karik ho luan kilometrus kuadradu 30, localiza iha Antartika," Young haktuir ba AFP.

"Ida boot sirkula kleur tiha ona haleu Antartika no nia sorin boot sira komesa nakfera dadaun ona no ikus sai to'o produz tan kikoan sira."

Nia mos hateten katak zelofatuk boot ho numeru barak hanesan nee kleur ona maka nunka namlele tuir tasi besik to'o Nova Zelandia dezde 2006, ho barak nebe mai besik kilometrus 25 husi tasi ibun -- nebe foin maka hare dezde 1931.

"Sira oras nee dadaun nee tuir hela dalan nebe hanesan ho diresaun sae mai Nova Zelandia. Sekarik sira sei namlele sae to'o Ilha Sul ka lae, difisil tebes atu iha serteza," haktuir Young.

Nova Zelandia hasai ona avizu navegasaun kostal ba area sira iha tasimane nebe hare ona zelofatuk boot namlele iha tasi leten.

"Nee hanesan avizu geral ida deit ba roahi sira iha area neba atu bele alerta nafatin hasoru perigu nebe bele mosu husi zelofatuk boot sira nee," haktuir husi portavoz Maritima Nova Zelandia nian, Ross Henderson.

Zelofatuk boot sira nee hanesan restu kiik sira husi zelofatuk jigante nebe uluk liu hare iha tasi klaran Ilha Macquarie Australia nian iha fulan nee, inkluidu ho ida fali nebe ho estimativu luan besik kilometrus rua no ida seluk tan ho luan boot dala rua liu fali Stadiun Olimpiade "Bird's Nest" Beijing nian.

Young mos antes nee hateten ba AFP katak nia hein atu hare zelofatuk boot sira(icebergs)nebe barak liu tan iha area neba se wainhira temperatura Rai nian kontinua sae ba nafatin.

"Se wainhira prosessu nakmanas global maka continua sae nafatin hanesan ohin loron nee, hau sei antisipa hodi hare zelofatuk boot sira no mos fohoboot zelofatuk barak liu tan maka sei nakfera," nia afirma.

"Wainhira zelofatuk boot sira ba dala ikus nebe namlele mai besik Nova Zelandia iha 2006, helikopteru tula semo sae bibi malae ida ba hatuur iha zelofatuk boot nee ida nia leten hodi hamosu publisidade furak ba industria kabas nasaun nee nian.

Sunday 22 November 2009

NASA hetan Bee iha Fulan


LOS ANGELES(FH),
Experiementu sientifiku nebe Agensia Espasial Norte Amerikana nian, NASA halao hodi tiru projektil ba Satelite Planeta Rai nian; Fulan, foin dadauk nee hamosu dunik rezultadu ida nebe halo ema barak iha mundo raiklaran hakfodak. Hakfodak tamba maski NASA tiru no hamosu deit kuak kikoan ida iha Fulan Leten halo dunik Bee katiik sae husi polo sul Fulan nian. Bee ho ilas Zelo nee nafurin sae wainhira hetan impakto husi projektil nebe rabenta makaas iha Fulan Leten. Tiru nee rasik hamosu Bee ho kalkulasaun hamutuk Litru 100 iha forma Zelo.

Anthony Colapetre, sientista NASA nian hatete katak;"Ami hetan bee. No ami lahetan ituan deit maibe ami hetan barak no signifikante tebes". Nia hatoo liafuan hirak nee,iha Sexta (13/11), wainhira fo sai rezultadu husi sira nia missaun nee ba publiku. Ho rezultadu sientifiku ida nee halo sientista sira fiar an katak Fulan bele dunik sai hanesan fatin alternativu ida atu Ema husi planeta ida nee bele ba moris iha neba.

Ho kuantidade barak husi bee nebe hetan ona iha Fulan, bele fasilita konstrusaun fasilidades investigasaun sientifika nebe durante nee ema hotu mehi ba. Bee iha Fulan bele utiliza ba hemu no mos sai elemento nebe utiliza ba halo kombustivel roket nian.

Atu bele prova katak iha dunik bee iha Fulan, NASA tenki sakrifika tiha sira nian satelite ida naran Lunar Crater Observation and Sensing Satellite (LCROSS) nebe haksemo ba espasu universu ho Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) iha loron 18 Junhu 2009. LRO koloka an tiha iha orbite Fulan nian, tuir fali LCROSS hakfahe an no nakdulas dala barak entre orbite Fulan ho Rai nian, atu nunee bele hetan velosidade nebe makaas hodi too ikus haktiru an hanesan kilat musan too atinge no rabenta makaas iha rai Fulan nia leten.

Hafoin halao tiha viagen naruk durante loron 113 ho distansia Kilometru tokon 9, tuir fali LCROSS hatiru an ba Fulan leten. Molok soke Fulan, sientista sira husik uluk roket ida ho naran Centaur minuto 4 antes atu nunee bele hamosu efeito soke nebe dupla. Tiru no soke nebe diresiona ba foho kikoan ida, Cabeus besik polo sul Fulan nian, hamosu dunik bee nafurin ho tiru sae ho distansia aas ba leten besik kilometru rua.

Nee laos novidade dahuluk konaba hetan bee iha Fulan. Missaun sira uluk nian, hetan tena konfirmasaun katak Fulan kontem hidrogene nebe hanesan elementu importante atu bele haforma bee iha fohooan sira iha polo sul Fulan nian iha ilas nebe toos ka zelo. Iha setembru 2009, estudu sientifiku ida too iha konkluzaun katak raiokos iha fulan kontem ka iha elementu ba bee nian.

-hotu-

Saturday 21 November 2009

Buka hatene konaba Objektu estudo Husi Siensia Politika.


Siensia Politika

I. Objektu Estudo Siensia Politika nian.

Maioria husi matenek nain nebe estuda konaba Politika hanesan Siensia ida, la simu ho definisaun Siensia Politika hanesan Siensia nebe estuda konaba Estado deit. Sira atribui ba definisaun ida nee hanesan konsepsaun juridika nebe hare liu ba Estado nudar entidade soberana ida,hanoin nebe hakmosu husi Idade Média; no konsidera katak definisaun hanesan nee desactualizadu ka tuan ona, tamba hare ba lalaok katak ho desenvolvimentu kooperasaun internasional iha sekulu XX no mos ho konstituisaun (hakrii-Ttum) klibur boot internasional bar-barak haksobu tiha base politika sira konaba definisaun Estado Soberano. Wainhira defini Estado hare husi soberania hanesan hakarak dehan katak komunidade internasional harii husi Estado sira nebe ho soberania absoluta ka totalmente independente husi sira seluk, so limita deit ba sira nia vontade ka hakarak rasik, no mos katak, iha komunidade nasional, grupus sira seluk sempre hakruuk ka subordinadu ba Estado, labele halo buat ida sem ka la ho Estado. Maibe, nee la los iha realidade aktual nian.

Ba Matenek nain Siensia Politika sira ka ema bolu politikologus, objektu Siensia Politika la klot deit ba Estado; sira haktuir katak Siensia Politika maka Siensia ida konaba Poder ka Ukun.

Tuir TOMAS COOK; «hanoin ka nosaun konaba Poder maka assuntu rasik no lolos Siensia Politika nian. Nia sanak hotu iha objektivu hanesan, maka estudu konaba, iha nia aspektu oin-oin, Poder ka Ukun iha sosiedade ida nia laran. Analiza dunik iha ilas oin-oin konaba origem, natureza, fundamentus, utilidade, objektivus, efeitu moral sira, intelektual no mos material husi Ukun ka Poder iha Sociedade ida nia laran. Nunee nia kauza ba estudo laos deit ba Estado hanesan kolektividade local, maibe mos konaba Poder nebe mosu iha Sindikatu (Klibur sira iha Estado laran), Empreja sira, no mos Igreja rasik sai momos hanesan objektu ida nebe iha relasaun ba Siensia Politika. Wainhira instituisaun ida harii ona no iha Ukun ka Poder ida, klibur ka agrupamentu nee rasik relasiona kedas ba Siensia Politika».

Konsepsaun objektu Siensia Politika ida nee foun dunik husi ida uluk nian. Adopta liu-liu iha Estadus Unidus da Amerika. Ohin loron konsepsaun ida nee maka maioria Politikologus sira tuir no simu. Iha Europa rasik bele hare dunik espesialista Siensia Politika sira nebe haktuir no hahi konsepsaun ida nee. Hanoin oin-oin mosu tuir Matenek nain sira Politika nian nebe ema hotu hatene iha raiklaran. Husi sira nee, ita bele haktuir mai maka hanesan, MAX WEBER (1919), ba Nia rasik Politika signifika «luta ka ambisaun atu participa ba kaer Poder, ka influensia atu hakfahe Ukun ka Poder nebe mosu entre Estado sira, ka mosu iha Estado ida nia laran, no mos bele entre klibur bar-barak Emamoris nebe existe iha Estado sira nia laran»; RAYMOND ARON (1955), entende katak «Politika maka estudo ida konaba relasaun autoridade entre individu ho klibur sira, konamos ba hirarkia forsas nian nebe estabelese an iha komunidade nebe barak no komplexa nia laran», MAURICE DUVERGER (1976) fali refere katak «objektu Siensia Politika nia laos difikuldade boót ida atu hatene: Nia maka Siensia konaba Autoridade, Ukunnain sira ka governante, no mos Ukun nee rasik». GEORGE VEDEL (1986), hatete katak «se karik bele defini Siensia Politika nee rasik, maka liu husi Poder ka Ukun, nia objektu lolos maka fenomenu sira nebe mosu husi Ukun ka Poder ne'e rasik, ne'e maka hanesan, fenomenu husi komando nebe manifesta an iha sosiedade ida nia laran»; no mos iha Portugal PROF. ADRIANO MOREIRA, nebe afirma katak «parese los dunik katak Poder maka objektu central Siensia Politika nian no mos tenki examina ho kriteriu tridimensional ida: Sede ka Fatin Ukun nian, Forma ka ilas no mos Ideologia Ukun nee nian rasik».

Konsepsaun ida nee maka uluk konsagra tihaona ofisialmente tuir reforma iha Fakuldade Direito Franses sira nian (1954), no hatama iha programa sira kurso Direito nian, nebe ninia Programa konaba Siensia Politika komesa ho hanesan nee: «Siensia Politika, Siensia ida konaba Fenomenu politiku sira nebe haklaken an iha autoridada ka Siensia konaba Ukun ka Poder». Siensia nee rasik haktur an iha tempo nebe nudar nosaun ka hanoin sosiologika Estado nian, hakses an husi konseito tradisional soberania nian, no mos iha konsiderasaun metodologika rasik.

Tuir konsepsaun sosiologika,(hare tuir Sosiologia) Estado nee diferente ho komunidade humana sira seluk, hare husi ninia dalas komplexidade no laos husi nia natureza rasik. Tan nee dunik, laiha razaun atu halo Siensia konaba Estado sai Siensia ketak ida. Logiku liu, wainhira estuda, ema estuda dala ida deit Poder ka Ukun nebe manifesta an iha klibur ka grupo sosial ho mos Ukun nebe haklaken hela iha Estado sira nia laran.

Poder ka Ukun, Objektu Siensia Politika nian, la limita deit ba hanoin ida hanesan definisaun konstitutional liberal sira nian, ka karisma tuir legitimista sira nian. La kona deit nesesariamente ba Estado, hanesan kultura osidental sira hamosu, maibe bele mos kona ba cauza ida iha kualker sosiedade global nian, nebe identifika ho Poder ka Ukun supremo ida, liu-liu bele mos iha sosiedade nebe lahakerek. Laos deit konaba Ukun Legal maibe trata mos konaba Ukun Efektivu. Realidade kontemporania obriga atu labele limita deit estudo konaba Ukun hare deit ba sosiedade global ho estabilidade teritorial ho tipo estadual ida nebe ita hatene. Maibe hanesan PROF. A.MOREIRA haktuir «organizasaun sira não teritorial, hanesan organizasaun ukunrasikan ba ema Palestina sira, no mos hanesan Brigada Vermelha, koresponde ba definisaun objekto estudo Siensia Politika nian. De facto, sira hatudu kapasidade Ukun ida nebe la depende ba superior ka boot ida wainhira foti desizaun ruma, sira haksesuk fahe Ukun ho ema seluk, liu-liu konba sira nia rain no estado, tamba sira hakarak rekonhesimento hanesan kualidade interluktor kompetitivu ida; sira define sosiedade global nebe existe, hanesan ida nebe hakfahe valor barak ho autoritaria, iha relasaun ho Ukun sira seluk, sira husu atu tesi lia ho mediasaun forsas nian; sira assumi kapasidade atu hasai moris membro grupu nian, iha situasaun nebe sira rasik maka define, atu hametin sira nia desizaun».

II.Konsepsaun Intermedia

Assaun pratika nebe envolve luta atu ba hetan Ukun ka Poder maka sai hanesan essensia nebe hanaran Politika. No Politika nee saída?, Politika maka hatene konaba fenómenu sira politiku.

Hatene ka Konhesimentu sistematiku no ordenadu konaba fenómenu politiku, hanesan; faktus no akontesimentus sira nebe hakait ba Poder ka Ukun Politiku, konstitui ka sai hanesan Siensia ida, hahuu husi nia hun, maka ema hanaran – Siensia Poltika.

Konsepsaun rua objektu Siensia Politika nian nebe ita foin mak deskreve antes nee, tama iha konsepsaun nebe extrema. Halo Siensia Politika sai tiha fali Siensia nebe estuda deit Estado hanesan deit ho fo ba Siensia nee âmbito estudo ida nebe klot teb-tebes. Konsepsaun nee rasik naturalmente husik tiha iha liur objektu Siensia Politika nian hanesan; analize no esplikasaun kona ba fenómenus politikos nebe hakait ba grupus interesses no pressaun sira, konaba Partidu Politiko sira no mos ba instituisaun religiosa sira rasik.

Maibe wainhira halo Siensia Politika hanesan Siensia nebe estuda konaba Ukun ka Poder, nunee fo dunik ba Siensia nee área ka fatin assaun ida nebe luan tebes. Maibe, maski estabelese tiha definisaun Siensia Politika hanesan Siensia Ukun nian, existe nafatin kontroversia konaba sekarik Poder ka Ukun hotu-hotu bele sai hanesan objektu estudo Siensia Politika nian, ka balun deit, karik Ukun Supremo (ukun boot) deit ka Ukun kikoan sira seluk nebe existe iha instituisaun sira seluk iha Estado nia liur mos bele sai objektu, karik Poder sira nebe manifesta an iha komunidade nasional ka limita deit ba grupu territorial ka instituisional.

Tamba nee maka husi konsepsaun extrema rua nee, hamosu kedas pozisaun intermédia ka klaran ida nebe matenek nain balu adopta, liu-liu maka sosiologo no psicólogo sosial sira. Sira nee lasimu ho hanoin ka nosaun juridika Estado soberano nian no konsidera katak objekto Siensia Politika la limita deit ba Estado. Maibe sira mos lasimu katak Siensia nee mos haluan deit ba estudo konaba Poder deit. Tuir analiza sosiologika, sira buka atu izola tiha ilas balu Ukun nian, nebe kualifika hanesan «Poder Politiko», no sira seluk nebe konstitui objekto rasik Siensia Politika nian. Nunee Siensia Politika sai hanesan Siensia nebe estuda liu konaba Ukun ka Poder iha sosiedade sira nebe komplexa, ka Siensia konaba Ukun nebe habelar an iha koasaun fizika, husi nee maka hasees tiha ilas seluk Ukun nebe depende liu ba sosiologia no psikologia sosial.

Hanoin ka nosaun konaba objektu Siensia Politika ida nee hakbesik an liu ba konsepsaun Siensia Politika hanesan ho Siensia Estado nian, maibe ho diferensa ida katak Estado iha nee defini tiha ho hanoin ida nebe realista, katak ho liu husi kriterius sosiologiko, laos liu husi konseitu juridiku soberania nian.
Nunee, Siensia Politika, entende tiha hanesan Siensia observasaun nian, analize, no mos fo explikasaun konaba fenómenu politiku nian, la limita deit ba estudo konaba Estado no ninia relasaun ho klibur ka grupu humanu sira seluk, maibe konamosba forsas internas (railaran, umalaran) sira nebe luta atu hetan no maneja Poder ka Ukun, ka sira nebe buka atu influensia Ukun ka Poder atu toó iha satisfasaun sirania interesses rasik, no mos konaba forsas railiur ka internasional sira nebe buka ka tenta atu influensia komportamento husi orgaun lubuk hira iha sosiedade ida nia laran, nebe iha kapasidade atu obriga sirania ema rasik hodi adopta komportamento bal-balu.

Tan nee ikus liu , Siensia Politika iha nia objektu estudo rasik – maka Poder ka Ukun Politiku no nia relasaun ho instituisaun no klibur ka agrupamentu sira, nebe manifesta an iha nível lokal, regional, nasional no internasional –, no buka sadere ba métodu investigasaun sosial oin-oin, nunee harii an tiha dunik hanesan sanak autonomu ida iha konhesimentu sientifiku.

Tematika Siensia Politika nian

Iha 1948, klibur espesialista lubuk ida, hamutuk iha beran UNESCO nian, harii tiha nomenklatura ida konaba tematika Siensia Politika nian, hafahe nia ba rubrika boot hamutuk haat (4), maka tuir mai nee:

1. Teoria Politika

a) Teoria Politika
b) Historia konaba Ideia sira

2. Instituisaun Politika sira

a) Konstituisaun
b) Governu Sentral
c) Governu Regional no Local
d) Administrasaun Publika
e) Funsaun ekonomika no Sosial sira Governu nian
f) Instituisaun Politika sira nebe bele Kompara

3. Partidu sira, Klibur ka Grupu sira no Opiniaun Publika

a) Partidu Politika sira
b) Klibur ka Grupu no Assosiasaun sira
c) Partisipasaun Sidadaun nian iha Governu no iha Adminitrasaun
d) Opiniaun Publika ka ema hotu nia hanoin


4. Relasaun Internasional

a) Politika Internasional
b) Organizasaun Internasional
c) Direito Internasional

Hahuu husi neba, no partikularmente hafoin reforma 1954, programas Fakuldade Direito Franses sira nian, espesialmente ba diploma estudo superior (doutoramentu iha Siensia Politika), sira halo espesie hanesan rasionalizasaun ba nomenklatura nebe apresenta husi UNESCO, harii klasifikasaun ida seluk hanesan tuir mai:

1)- Teoria no Filozofia Politika
2)- Instituisaun Politika sira
3)- Sosiologia Politika


Tuir fali mai American Political Science Assciation adopta tiha enumerasaun ida maka tuir mai nee:

a) Teoria no Filozofia Politika
b) Partidu Politiku sira
c) Opiniaun Publika
d) Grupu Pressaun Sira
e) Ukun ka Poder Legaslativu no Legislasaun
f) Direito Konstitusional no Administrativu
g) Administrasaun Publika
h) Ekonomia Politika
i) Relasaun Internasional
j) Instituisaun Politika sira nebe bele kompara

Tematika geral ida nee kontinua partikulariza tiha tuir ida-idak nia regiaun no rain sira.


SEI KONTINUA...

Friday 20 November 2009

Tau Matan Ba Timor Leste


Hare ba necessidade nasaun maubere nian atu haforsa tetum nudar dalen ofisial nebe buka nia knaar rasik iha mundu raiklaran hodi responde ba dinamizmu global konaba siensias no teknologia nunee hakerek nain hare katak presiza dunik hanesan ema timor oan atu fo kontribuisaun ba dalen tetum atu bele expressa konseito sira Siensias nian ho harii blog ida nee.

Hanesan oan Timor ida, hau decide atu harii blog ida nee hodi bele fahe hau nia hanoin kona ba Siensias oin-oin ho hakerek iha dalen tetum no mos akompanha desenvolvimentu noticia sira iha ita nia rain liu husi blog ida nee.

Mos Blognain hakarak hakaas an atu hakerek iha dalen tetum konseito sira Siensias nian atu nunee bele fo kontribuisaun kiik ruma ba haburas no haluan kapasidade lian tetum hanesan dalen ofisial nasaun maubere nian.

Blog ida nee existe hanesan espasu privadu ida nebe loke mos ba publiku sira atu tama hodi fo hanoin no komentario ruma. Blog ida nee hahii makaas tebes signifikadu no prinsipiu konsgaradu iha Timor Leste nia konstituisaun kona ba Liberdade Hatoo Hanoin ka expressaun